Narva Kreenholmi tehas/saar on suvehooajal taas külalistele avatud, kuid kahjuks mitte isepäi avastamiseks. Igal pühapäeval kell 12 toimuvad giidiga tuurid ning võimalik on liituda kas venekeelse või eestikeelse grupiga. Ringkäigu kogukestvuseks oli ~1,5 tundi ning pileti hinnaks 10 eurot täiskasvanule. Paaris valitud majas sai ka sees käidud, kuid kahjuks kõige äratuntavamate Kreenholmi hoonete uksed jäid meile siiski suletuks. Võib öelda, et ilmaga oli ühest küljest vedanud ja teisest küljest jälle polnud ka - mitte liiga palav, kuid ere päikesepaiste tegi pildistamise uskumatult keeruliseks. Keskpäevane päike tekitas igal nurgal erinevaid valgusmomente, mida kaameraga arvestada oli tõsine väljakutse. Seega soovitaksin Kreenholmi tuurist osa võtta pigem sügisel, kui raagus puud ja sombune ilm annavad koguilmele kindlasti väga huvitava nüansi. Paraku jäidki mitmed võtted vaid ilusaks vaateks mälupilti, sest ka järeltöötluses oli raske karmide varjude ja ülepleegitatud heledamate aladega pilte söödavaks timmida. Lisainfoks veel kõigile piltnikele, et huviliste-külastajate arv oli küllaltki suur, seega inimtühjade fotode tegemine nõudis samuti veidi ootamist ja sättimist ☺
Sellegipoolest oli äärmiselt huvitav seda linnakut oma silmaga viimaks näha. Kui mõelda, kui suurt vaeva on kunagi ehitamisel nähtud ja kui palju seal kunagi inimesi oli, siis on kergelt kõhe vaadata seda kõike lihtsalt lagunemas. Hoonetel oleks suurt potentsiaali olnud, kuid tundub, et praegusel hetkel on vähemalt osade päästmiseks juba liiga hilja. Nagu giid ütles, siis nüüd elutsevad seal vaid kassid, jänesed ja rebased.
Peale Kreenholmi käisime ka Narva bastionites, mille tuur on küll venekeelne, kuid võimalik on saada kaasa tutvustava audioga pihuseade (audio kestab kokku umbes pool tundi). Bastionites on võrdlemisi külm ning poolt tundi me vastu siiski ei pidanud 😀 Seega kui kellelgi on külastus plaanis, tasuks soojemalt riidesse panna.
Kui juba idas olla, siis pidi ka Sillamäelt läbi käima ning seekord saime nautida renoveeritud alleed täies ilus. Tee peale jäi ka Valaste juga, mille vaateplatvorm pole jätkuvalt kasutuskõlbulik, kuid see-eest lähenesime nüüd veidi teise nurga alt ja saime viimaks täisvaates kaadri kätte 😊
//
This year the famous Kreenholm factory/island has opened its doors for guests, but unfortunately you can't explore the area by yourself. Every Sunday at 12PM there are guided tours both in Estonian and Russian. The whole tour is about 1,5 hours and the ticket costs 10 euros per adult. Sadly, the most well known buildings are too dangerous to go in (I guess), so there are just a few smaller buildings where you are actually allowed to go in. The weather was nice for a long walk - nice breeze, not too warm, sunny...but on the other hand the harsh sunlight made it quite a challenge for photographing just about everything. Midday Sun created different light in every corner, so it took a while to try and choose decent settings. And don't get me started on post processing - that itself took forever! I'd recommend visiting Kreenholm in autumn, when the dying nature and gloomy weather add an interesting touch, a fitting feeling for the decaying surroundings. Our tour was quite crowded as well, so the photographers out there, be prepared to be quick, run ahead or wait (unless you want many people in your photos) 😉
Nonetheless it was a very nice trip and it was interesting but sad at the same time to see many people's hard work just falling apart. This whole area was full of life at some time and the buildings had so much potential for renovation. As the tour guide said, nowadays only cats, rabbits and foxes live here.
After Kreenholm we also visited Bastions of Narva. The tours for that are in Russian, but others can have a handheld audio device (about 30 minutes of stories). Be warned, it's quite cold down there, so definitely bring a jacket with you!
And once in the east, Sillamäe is a must, especially now that the path towards the sea is reconstructed. On our way we also visited Valaste waterfall. No luck in going on the bridge (still not safe), but at least this time around we got a good shot from the other side 😊

Sillamäe renoveeritud allee ja vaade merele // Sillamäe, nicely renovated since the last visit

 Kuskil Valaste joa lähedal // Somewhere near the Valaste waterfall

 Põnevad kivikonstruktsioonid, meri ja...plastikpudel // Interesting mini Stonehenge, sea and...a plastic bottle

 Valaste juga. Sild on jätkuvalt suletud ohtliku konstruktsiooni tõttu // Valaste waterfall. The bridge is still closed due to its poor state

 Boonussirel 😊// A bonus lilac

Aruvalla - Vanamõisa - Paldiski - Rummu

Tegus ja päiksepaisteline laupäev. Esimeseks peatuseks oli Aruvalla vanavara turg, kuhu ma varem sattunud ei ole. Suures hoones oli (sõna otseses mõttes) hunnikutes vanu nostalgilisi esemeid; tikutoose, nukke/mängiasju, kõikvõimalikku tehnikat, mööblit, jalgrattaid, mopeede, maale, silte, lauanõusid...ja palju-palju sellist, mida nähes on esmalt äratundmisrõõm ja teisalt mõte: "äge, et keegi on taibanud sellise asja alles hoida". Õnneks või kahjuks ma midagi äärmiselt vastupandamatut sealt ei leidnud (loe: panin silma kinni ja astusin ahvatlustest eemale) ning seega lahkusime tühjade kätega.
Järgnevaks peatuseks oli Vanamõisa laat, kus müügiartikliteks olid istikud, maiustused, riided, kreemid, hooldusvahendid, vürtsid, liha-juustu-kalaletid - ühesõnaga segu kõigist ja kõigest. Minu investeeringuks sai lehmakommide assortii, sest kes suudaks ei öelda Vana Tallinna maitselisele suhkrulaksule?
Peale toidupausi sai suund võetud Paldiskile ning ühtlasi käisin esimest korda tuletorni tipus ära. Ilusa ja selge ilmaga oli vaade täpselt nii hea kui olin ette kujutanud 😊
Õhtu lõpetuseks sai läbi põigatud ka Rummu karjäärist, seekord veidi teisi nurga alt. Päikeseloojanguvärvides tuhamägi nägi imeline välja ja sellisena vaadatuna oli huvitav kontrast võrreldes umbes aasta taguse ajaga, kui ka mäkke ronisime.
//
Sunny and busy Saturday. First stop was Aruvalla flea market, which I had never visited before. There's a huge farmhouse full of old nostalgic stuff; matchboxes, dolls/toys, all kinds of electronics, furniture, bicycles, mopeds, artwork, metal signs...and many-many things which all create a fuzzy feeling of nostalgic familiarity and it's cool that someone has kept these random knick-knacks. Although it was all nice to look at, I ended up not buying anything.
Next stop was a mixed fair in Vanamõisa. It had a bit of everything - plants, spices, clothes, meat-cheese-fish booths, sweets, etc. I invested in a bag of nostalgic fudge-like candy, which in literal translation means "cow's candy". And that investment was a must, because who could say no to Old Tallinn liqueur flavored sugar rush?
After a meal, it was time to move on to Paldiski and for me to conquer the lighthouse for the very first time. The view was as great as I had hoped it would be 😊
As a finishing touch, the final stop was an old favorite - Rummu quarry. About a year ago we climbed to the top from one side, this time we approached it from a different angle. I'm very glad we did because the other side was even more impressive than I had initially thought.
But since talk is cheap, here are the photos.