Tagasi Haral // Back in Hara

Tuesday, April 21, 2020

Hara allveelaevade demagneetimise sadam. Esimest ja kuni laupäevani ainsat korda käisin Haral umbes-täpselt 3 aastat tagasi. Toonasest korrast näeb pilte siin. Paraku panin siis postitustesse 1000px laiusega fotosid, seega osadel monitoridel võivad pildid udused olla, kuigi tegelikult oli kvaliteet hea. Sutike kahju, et seekord sai Hara külastatud keskpäeval, kui valgus on keeruline ja varjud teravad, kuid midagi näitamiseks postitada siiski ehk on. Kas või võrdluse mõttes, sest muutunud on omajagu. Näiteks see, et vähemalt päevasel ajal on seal nüüd sissepääs tasuline - 5 euri nägu. Kas õhtul saaks ilma läbi, ei oskagi öelda. Tundub, et piirkonda arendatakse ja lähedusse on tekkimas ka väike camping. Sadamaala on kõvasti muutunud; mitmed raudbetoonkolakad on kadunud, kail kasvanud puuhakatised välja juuritud, osad ohtlikumad augud märgistatud või kaetud ja tundub, et ka mõned ehitised on lagunenud/lammutatud.  Rääkimata siis graffitist, mida on tulnud juurde ja muist vanast on pragunemas/hääbumas.
Lisaks oli sadamas vana laev, kuhu sai sisse ronima minna. Kailt (kus on ainus ligipääs) keelavaid silte näha polnud, kuid teisel pool laeva olid siiski hoiatused, et laevas ronida ei tohi. Soovitan elamuse mõttes. Turvalisus mõttes ei soovita.
//
The legendary harbor of Hara for demagnetizing submarines. It has been approximately 3 years since my first and - until Saturday - last visit to Hara. You can see photos from that time here. Back then I regrettably posted photos only 1000px wide, so on some monitors they can look blurry although the original quality was good. I'm a bit miffed about the lighting this time, I just don't like mid-day Sun - way too harsh shadows and bright light (as I'm sure I've mentioned here before), but I figured these shots might still be interesting to look at. Even just for comparison's sake...because the place sure has transformed in three years. For instance there is now an entry fee of 5 euros per face, the harbor was actually looking much better, many huge concrete blocks were gone (well, obviously I liked them, abandoned aesthetic ftw) and they're developing a small camping area as well. In addition to that, some dangerous holes in the harbor structure were covered or marked, trees that were starting to grow on the pier had been cut, new graffiti had appeared and the old had faded.
There's also an old ship next to the dock and the doors were open. It turned out the warning signs were on the other side of the ship, so you wouldn't really know that entry to the ship was not prohibited.























10+ kuud // 10+ months

Thursday, April 9, 2020

Niivõrd pikaks venivad need pausid postitustes. Selle ajaga siiski pilte natukene koguneb ja seetõttu panen siia viimase 10+ kuu jäädvustused. Eriti võõras on uude Bloggerisse tulla, mida seni postituse loomiseks veel kasutanud polnud. Loodetavasti jääb vana keskkond siiski kättesaadavaks, sest päris kõike harjumuspärast uues vaates enam teha ei õnnestunud.

Igatahes on siin nii suve kui talve kui varakevadet. Seda õiget kevadet veel mitte. Tavapärased plaanid, kus ja mis käia ja mida teha, on nüüd kõik muidugi kuskile sahtlisse lükatud. Eks näis, millal normaalsus taastub. Kui üldse...!

Naljakas, aga Peipsi järve ääres polnud ma elus kordagi käinud. Lugusid peipsi sibulast ja kalast ja kõigest muust toredast on kuulnud loomulikult kõik eestlased ning selle aasta suve lõpu #avastaeestit reisiks sai võetud ette sõit Peipsi äärde. Sai ostetud ka ehedat sibulat ja kala ning mõlemad maitsesid hää. Teel läbisime mitmeid väiksemaid külasid ja aleveid ning poleks uskunudki, et Peipsi ääres elu nii palju on. Eks ilmselt oma rolli selles mängib ka suvi, kuid sellegipoolest ei saa eitada, et inimesi ja tegutsemist oli näha rohkem kui oleks osanud arvata. Kindlasti tahaksin järgmisel aastal uuesti sinna minna ja Peipsi teisi nurgataguseid uudistada.
//
The gaps in between posts just keep getting longer and longer. But I still take photos and so this post contains captures from the last 10+ months. It was rather strange to write this in the new-ish Blogger interface. I hope that the old UI still remains available, because somehow the new one was limiting the features that I usually use.

Anyway here's everything from summer to winter to early spring. True spring with young leaves and fresh nature is missing. My usual plans and wants and dos have now been put on hold, as is the same for the whole world. I guess we'll see when (or should I say IF) everything is back to normal.

Curiously enough, I had never been to lake Peipus before. The area's home grown onions and fish from the lake is famous and known all over Estonia, so as a summer's ending #discoverestonia trip we decided to take a small ride to there. Onions and fish really were as delicious as promised. We passed many small villages on our way and for some reason I never would've thought that there would be so much life there. Yes, sure, some of it is because it was summer and people go there more, but still! It was a nice surprise to see the area thriving. I really wish to go back there next year to explore more of the surroundings of lake Peipus.















Jaanipäeval ei saanud külastamata jätta Laitse vana raadiojaama. Kel huvi, leiab põhjalikumaid postitusi varasematest aastatest.
//
Could not pass up visiting the old radio station in Laitse. For those who are interested, you can find more in depth posts about this location from my previous posts.















Rummu 2020. aasta talvel




Treppoja. Ootamatu lumi märtsis 2020 // Treppoja. Snow decided it was time to make an appearance. In March.



Ja Jägala juga siis, kui sinna veel minna võis...